“Eesti elu püsib mingilgi joonel veel ainult tänu inimeste kannatlikkusele ja ettevõtete pingutustele, valitsus paistab olevat keskendunud ainult rahva vaeseks tegemisele,” ütleb EKRE esimees Martin Helme aastalõpuintervjuus Uutele Uudistele.Kuidas lõppevat aastat iseloomustada? Kas Eesti inimestel läks lõppeval aastal elu paremaks või halvemaks?2021.
aasta tuleb kahtlemata kanda kehvemate aastate lahtrisse. Aasta alguses võeti maha taasiseseisvumisaja kõige rahvuslikum ja meie inimestest hoolivam valitsus, mis asendus viimase 30 aasta kõige vasakpoolsema ja liberaalsema, suveräänsusvaenulikuma ja ühtlasi ka kõige ebakompetentsema jõuguga. Tulemusi saime kahjuks kõik väga kiiresti igaüks omal nahal tunda.Valitsus on vähem kui aastaga muutnud politsei enda tööriistaks poliitilise eriarvamuse maha surumisel, inimesi on ideoloogilisel alusel vallandatud küll haiglatest, sõjaväest, politseis kui kultuuriasutustest Kallase dekreetide täitmata jätmise eest, majanduslikult on rahvas lükatud vaesuma hinnatõusude kätte, mille sarnaseid me ei ole näinud rublaaja lõpust.Ülikriitiliseks muutunud julgeolekuolukorras tegeleb valitsus sõjaväelaste vallandamise ja koondamisega, võitlejate moraali õõnestamisega ja keeldub tegemast ühtegi liigutust meie kaitsevõime kõige kriitilisemate puuduste likvideerimiseks. Veel nutusem on seis sisejulgeolekus. Tõepoolest, Eesti elu püsib mingilgi joonel veel ainult tänu inimeste kannatlikkusele ja ettevõtete pingutustele. Valitsus paistab olevat keskendunud ainult rahva vaeseks tegemisele.Elektri hinna tõus peegeldub selgelt tänavapildis, jõulutuledes majapidamisi oli tänavu silmanähtavalt vähem. Miks praegune valitsus ei ole nõus rahvale appi tulema?Jõulude ajal andis majandusminister Taavi Aas teada, et suursaarte praamipileti hind kasvab märkimisväärselt sest “loomulikult me kõik teame, kuidas hinnad on muutunud!” See juhtum kirjeldab maru hästi meie tänase valitsuse mõtteviisi ja suhtumist. Elukalliduse tõus ei ole neile üldse mingi probleem, selle mõju inimeste toimetulekule ja ettevõtete ellu jäämisele ei huvita neid. Ainus probleem on, kuidas rahvale selgeks teha, et nad on ilma asjata pahased.Mulle tundub, et tänane valitsus on otsustanud, et elektri- ja gaasihindade hüppeline kasv tuleb lihtsalt olematuks teeselda, inimestele tuleb lihtsalt tuima järjekindlusega kinnitada, et „kõik see ei ole nii!“ Põhjus on küllaltki ilmne. Hinnatõus ja inflatsioon – nad ei ole üks ja sama asi, kahjuks on meid praegu tabanud mõlemad – on meile tekitatud Euroopa Liidu poliitikate poolt, millele tänased valitsuserakonnad on alla kirjutanud. Nad ei saa mingeid sisulisi lahendusi pakkuda, sest see eeldaks Brüsseli suuniste eiramist või komisjoniga vaidlemist ja kuigi see on võimalik, puudub neil selleks vähimgi tahe või julgus. Poola parlament andis valitsusele käsu nõuda CO2 kauplemissüsteemi kiiret muutmist ja kui seda ei saavutata, ähvardati süsteemist lahkuda. Meie erakonna positsioon on täpselt sama: kui süsteemi kohe ei muudeta, siis tuleb selles osalemine peatada. Reformi-Keskerakonna valitsuse liikmed keelduvad seda mõtet isegi arutamast. Veelgi lihtsam on lõpetada ära see räkit, mida meil nimetatakse elektribörsiks. Seda börsi ei kohusta meile niisugusel kujul isegi mitte Brüssel. Ka siin on põhjus väga ilmne.Valitsuserakondadele meeldivad hiigelkõrged hinnad, sest see toob kaasa suure tulu riigieelarvesse. Käibemaksu laekumine suureneb sadu miljoneid, riigifirmade dividendid samuti, CO2 kvoodi hinna tõus toob samuti sadu miljoneid riigikassase tulu. Need tulud on kõik märkimisväärselt suuremad kui need toetused, mida näpuotsaga välja makstakse. Kui plussid-miinused kokku lüüa, siis on lõpuks inimeste ja ettevõtete taskust valitsusele kooritud ikkagi vähemalt pool miljardit. Teisisõnu, valitsuserakondadele meeldivad kõrged energiahinnad, neile ei meeldi lihtsalt selle eest oma valijatelt sõimata saada. Meeldimise põhjused muidugi on erinevad. Reformikatele meeldib, et see aitab saavutada nende jaoks fetišeeritud eelarvetasakaalu ja kõigele lisaks on reformikad just neis vähestes võtmekohtades, kus kõrgete hindadega hästi teenitakse. Keskerakonnale meeldib aga priske eelarve, sest siis saab valijatele „tasuta“ asju lubada.Kuidas peaks valitsus üleüldise hinnatõusu olukorras tegutsema? Milline on EKRE lahendus?Me oleme oma lahendused mitu korda välja öelnud. Kõige tähtsam on riigil teha ära need vajalikud regulatiivsed muudatused, et suruda hinnad alla. Eriti lihtne on see elektri puhul. Väited, nagu oleks praegused hinnad kuidagi seotud turuga on jultunud valetamine. Kordan üle: Eesti Energia toodab Narva jaamades põlevkivist elektrit omahinnaga umbes 20 eurot megavatt. Keskmises tuulikus on omahind 35-40 eurot. Börsil müüakse seda aga 1000 eu