Möödunud nädalavahetusel ületas uudisekünnise Soomes, Himosel toimunud täielikult äpardunud muusikafestival.
Teadaolevalt ei saanud sündmusel keegi küll füüsiliselt viga, aga puudu oli turvatöötajatest, puudusid korralikud tualetid, baaridest sai otsa vesi ning selle asemel müüdi energiajooke. Pettuma pidid ka kalli raha eest VIP-alale piletid ostnud inimesed, kellel ei olnud kuskil istuda ega elektri puudumise tõttu võimalik midagi näha. Minevikust teame aga päriselt hirmsate tagajärgedega meelelahutussündmusi. Woodstocki festival, mis toimus teist korda 1999. aastal, on tuntud kui suur muusikaüritus, ent eelkõige sobib sellel festivalil toimunu kultuurikorraldajate õpikutesse näitena sellest, kuidas festivali mitte korraldada. Kuigi see oleks võinud olla kultuuriline tippsündmus, puudusid piisavad turvameetmed. Suur rahvamass, piiratud ressursid ja ettenägematud ilmastikutingimused põhjustasid logistilise kaose ja katastroofilised tagajärjed. Puudusid selged evakuatsiooniplaanid, esmaabikomplektide arv oli piiratud ning meditsiiniline abi ülekoormatud, mis tõi kaasa mitmeid üledoosijuhtumeid, toidumürgitusi, ülekuumenemisi ja muid tervisekahjustusi. Suri kolm inimest ja vägistati vähemalt viis. Teine näide, mis sobiks samasse õppematerjali, on Fyre Fest 2017. aastal, mis lubas luksuslikku muusika- ja kunstifestivali, kuid lõppes täieliku hävinguga. Ehkki seda reklaamiti kui unustamatut kogemust Bahama paradiisisaartel, avastasid osalejad tegelikkuses, et olid ohtlikes ja ebasanitaarsetes tingimustes. Festivali korraldajad eirasid olulisi turvalisuse standardeid, jättes osalejad ilma baasvajadustest, nagu piisav majutus, toit ja meditsiiniline abi. Olukord muutus ohtlikuks ja kaootiliseks, mis viis massilise evakuatsioonini ja õiguslike tagajärgedeni. Kes ei ole veel dokumentaalfilme nendest festivalidest vaadanud, siis soovitan soojalt. Eestiga pole nalja Aga miks me peaksime sellest rääkima? Tegelikult puudub ka Eestis sündmuste ohutuse ja turvalisuse koordineerimiseks selge juhend või arenguplaan, kuid vajadus sellise järele on ilmne. Meie korraldajad kasutavad olemasolevaid rahvusvahelisi näiteid ning kohandavad neid kohalikku konteksti. Kiitus eeskujulikele korraldajatele selle initsiatiivi eest, kuid tegelikult jääb tunne, et korraldajad on siin üksi jäänud. Väidan, et see, et Eestis ei ole toimunud ühtegi klubipõlengut, on puhas juhus, kuid alustaval kultuurikorraldajal või meelelahutusettevõtjal ei ole ühte konkreetset allikat, kust saada infot turvalise keskkonna loomiseks. Valdkonna eestvedamisel on sel kevadel paar korda koos käinud töörühm justnimelt eesmärgiga selline juhend luua, kus oleks välja toodud nii kohustuslikud kui soovituslikud näpunäited, et oma sündmust ohutult ja turvaliselt korraldada. Sellise juhendi valmimine oleks suurepärane näide valdkondadevahelisest koostööst, kus erinevad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, avalik sektor, korrakaitseorganid, teenusepakkujad ja muud huvigrupid töötaksid ühise eesmärgi nimel. Lisaks oleks see hea viis näidata rahvusvaheliselt, et turvalisus on Eestis prioriteet ning meie eesmärk on riske ennetada, mitte nendele reageerida. Varasemalt toodud kaks näidet ei ole sugugi ammendavad, kuid annavad selge sõnumi: turvalisus peab olema esmatähtis meelelahutus- ja kultuurisündmuste korraldamisel ning turvalisuse juhend on selle lahutamatu osa. Ainult läbimõeldud ja põhjalikud turvameetmed tagavad osalejate heaolu ning loovad aluse positiivsetele kogemustele, mis võimaldavad meie kultuurimaastikul rahvusvahelist positiivset tähelepanu saada ning anda külastajale kindlustunde, et korraldaja on teinud nende turvatunde tagamiseks kõik endast oleneva. Natalie Mets: see, et Eestis ei ole toimunud ühtegi klubipõlengut, on puhas juhus The post NATALIE METS: see, et Eestis ei ole toimunud ühtegi klubipõlengut, on puhas juhus appeared first on Sotsiaaldemokraadid.