Osa küsis, miks oleme esitanud diskrimineeriva pöördumise, sest soodustus meestele ju ei laiene, kirjutab sotsiaaldemokraat Natalie Mets Eesti Ekspressis menstruaaltarvikute maksusoodustuse toetamata jätmise kohta.
Riigikogu sotsiaalkomisjon jättis rahuldamata rohkem kui 3500 allkirjaga rahvaalgatuse, mille eesmärk oli võidelda menstruatsioonist tingitud vaesusega.
Esitlesime seda suvel koos Eveliis Padariga rahvaalgatuse eestvedajatena sotsiaalkomisjonile ning taotlesime hügieenitarvete käibemaksu langetamist ja menstruatsioonitoodete tasuta kättesaadavaks tegemist avalikus ruumis.
Viitasime oma esitluses rahvusvahelistele uuringutele, tõime näiteid nii Eestist kui mujalt ja olime teemakohastele küsimustele vastamiseks ette valmistunud. Küll aga ei saanud me kuidagi olla ette valmistunud selleks, mis tegelikult järgnes. Komisjon heitis meile teemavalikut ette, öeldes, et Eestis on hoopis tõsisemaid probleeme, mis lahendamist vajavad.
Kert Kingo EKREst ja Viktor Vassiljev Keskerakonnast palusid vastust küsimusele, miks oleme algatanud diskrimineeriva pöördumise. Põhjendades küsimust sellega, et soodustus laieneks ju vaid naissoost isikutele. Ehk on siis selguse mõttes oluline rõhutada, et menstrueerivad vaid naissoost inimesed, mistõttu ei teki meessoost isikutel ka menstrueerimisega seotud kulusid.
Lisaks on teada, et Eesti on üks suurima soolise palgalõhega riike Euroopas, mis tähendab omakorda, et Eesti naised on vaesemad kui Eesti mehed.
Hiljuti võis Twitterist lugeda, kuidas üks meesterahvas nimetas menstruatsioonitarvikuid luksuskaubaks, sest nendeta on ju võimalik elada. Mind väga huvitab, kuidas täpsemalt. Ilmselgelt ei ole sellise väite autor mitte kunagi ärevusega koosoleku laua tagant püsti tõusnud kartuses, et tema pükste tagumik või tool on verised. Ja see on arusaadav, sest ta on mees ning ei menstrueeri. Kuid selline väide peegeldab hästi ühiskonnas valitsevat ignorantsust.
Ka mina olen pidanud ülikoolist või kontorist koju jooksma, sest päevad hakkasid oodatust varem ja tampooni ei olnud kaasas. Võib ju öelda, et oma viga, aga milleks?
Kui norm oleks, et kontorid ja haridusasutused on varustatud hügieenitarvetega ei tekiks ka selliseid katkestusi ja sellest võidavad kõik.
Eestis on 47 500 tüdrukut vanuses 12-18 ning iga kümnes on puudunud koolist, sest tal pole olnud menstruaalvahendeid. Kui noor puudub koolist, tekivad tal lüngad hariduses ja sotsiaalses suhtluses, millel on negatiivne mõju tema edasisele elule. Otse loomulikult on Eestis suuremaid probleeme, ent kui saame panustada noorte haridustee järjepidevusse žestiga nagu tasuta tampoonid koolide tualettruumides, siis peaksime seda tegema.
Ettepanekut muuta menstruatsioonitooted koolides tasuta kättesaadavaks toetas toonane sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, kuid lisas, et riigil pole selle jaoks raha. Ja nii lükkaski riigikogu sotsiaalkomisjon teema mugavalt kohalike omavalitsuste ja koolide õlgadele.
Õnneks on eesrindlikke koole ja omavalitsusi, kellele ei ole tarvis teema olulisust selgitada ning kes võtavad ise initsiatiivi.
Tartu sotsiaaldemokraadist abilinnapea Lemmit Kaplinski arvutas välja, et Tartu puhul tähendaks koolides tasuta menstruatsioonitarvikute tagamine linnale 13 127 euro suurust väljaminekut aastas. 150 naistudengiga Lennuakadeemiale, kus tampoonid ja hügieenisidemed juba on tualettruumides olemas, tähendab see 500eurost eelarvelisa aastas.
Need summad pole just suured. Kuid sellise teo sümboolsus ja tervist toetav väärtus näitab meie ühiskonda empaatilise ja toetavana.
Lisaks tasuta hügieenitarvetele tualettruumides on ka oluline, kuidas (tualett)ruumid on kujundatud. Keskkonna perspektiivist on tähtis, et normiks saaks korduvkasutatavate menstruaaltarvikute (nagu niinimetatud kupsikud) kasutamine. See eeldab omakorda, et kabiinides on kraanikauss või bidee kupsikute tühjendamiseks ja pesemiseks.
Mõeldes tagasi suvise kogemuse peale riigikogu sotsiaalkomisjonis tabab mind ühelt poolt jõuetus, kui meenutan, kuidas osa rahvasaadikuid kasutasid olukorda ära minu, Eveliisi ja tegelikult kõigi Eesti naiste mõnitamiseks. Samas olen kindel, et järjepideva töö tulemusena muutub ka meie ühiskond hoolivamaks ja lugupidavaks kõigi inimeste suhtes ning õpib lisaks meestele märkama ruumis ka naisi. Isegi kui see toimub ühe kooli ja ühe omavalitsuse kaupa.
Natalie Mets: riigikogu liikmed kasutasid menstruaaltarvikute rahvaalgatust naiste mõnitamiseks
The post Natalie Mets: riigikogu liikmed kasutasid menstruaaltarvikute rahvaalgatust naiste mõnitamiseks appeared first on Sotsiaaldemokraadid.